kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate kaasa pandud asjadega. Allikad: Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu'' J.Kangilaski `'10. kl kunstiajalugu'' http://ornament.dragon.ee/muinaseseme Eesti Ajalugu I 10. klassi õpik
viimased mahapudenenud viljapead, nosimist loomadele ja veidigi rammu maale. Kui põldudel ei kasvanud puid ega põõsaid, põletati kõrred koos sinna jäänud henarisuga ära, et anda pinnasele väetiseks tuhka. Rehepeksul töötati sageli paari- või rühmakaupa ja kasutati spetsiaalseid koote. Tavaliselt käidi vilja jahvatamas elukutselise möldri juures. Harva tehti seda käsitsi kodustes tingimustes. Lisaks teraviljale kasvatati veel herneid, ube ja naereid. Paiksete talupoegade koduloomapidamine oli igal pool üsna piiratud. Põhjuseks see, et arenenumates piirkondades oli seni üldkasutatav kõnnumaa antud erakätesse, muudetud kultuurmaaks ning ühtlasi oli piiratud karjatamisõigust eramaal. Teistes paikades aga kasutasid isandad oma eesõigust külakogukonna karja- ja kõnnumaadele. Talupoja majapidamises ei domineerinud niivõrd veised, kuivõrd lambad, sead ja kitsed. Mägikarjused veetsid suve (maist septembrini) äbarates mägionnides, laskudes sügisel
Kui jää taandus, siis teatud aja möödudes hakkasid jääst vabanenud aladel kasvama taimed ja elama loomad ja nende järel ka inimesed. Soomeugri rahvad on kahtlemate Euroopa kõige põlisemad rahvad ja indoeurooplased on saabunud tunduvalt hiljem. Kultuuride erinevus sõltub väga palju kohalikust toorainest. Neoliitikum neoliitiline revolutsioon. Suurem osa euroopa muinaskultuuride uurijatest on veendumusel, et levib maaviljelus. Maaviljelus ja koduloomapidamine andis inimestele regulaarset toitu. Küttidel-kalastajatel mängid väga suurt rolli õnn kas saadi kätte midagi või ei. Maaviljelusest ja koduloomadest elatuv hõim, temal oli olemas olulised toidutagavarad. Kusjuures on tehtud umbkaudseid arvestusi, et põlluharijatel ja loomapidajatel oli enamasti tunduvalt rohkem toitu (neil olid toidutagavarad) 50korda rohkem. Maaviljelus toob kaasa väga suuri muutusi inimeste elus need kes hakkavad sellega tegelema, muutuvad paikseks ja