pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada. See aitab last tema rasketel hetkedel, aitab leida toetust ning aitab leida vastuseid seoses oma alles kujuneva maailmapildiga ning sellega tekkivatele küsimustele. Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine. Lapsed on veel väikesed ja kaitsetud ning mul on tõsiselt kahju, sest vaid vähesed oskavad enda kaitseks välja astuda. Kuid kas nad peaksidki oma kiusajate tasemele laskuma ning oma õigust taga ajama? Usk on ju niivõrd isiklik asi. Aga seda enam on selline kohati isegi mõnitamine väga ebaeetiline ning kurb. Lahendusi sellele probleemile on raske leida. Raskeks teeb selle just see, et minu arvates
rahupüüdlikkust (olümpiamängude ajal ei tohtinud olla sõjategevust) – ääretult oluliseks. Kuna sport oli ühiskonnas au sees, andis see omakorda tõuke ka haridus- ja spordikeskuste rajamiseks. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant ja sellest võisid võtta osa vabad hellenid. Seega olid mängud osa hellenite identideedist, kuigi ühtset riiki Kreekas sel perioodil ei kujunenud. Olümpiamängudel osalenud mehed olid soositud. Oma kodulinnades said sportlased suure au osaliseks. Näitena võib esitada Vana-Kreeka luuletaja Pindarase luule. Lisaks lüürikale olid olümpiamängud ainestik ka vaasimaalidele. Vana-Kreeka olümpiamängud on mõjutanud tänase ühiskonna spordirituaale. 4. sajandi lõpul mängud keelustati. Põhjusena toodi välja mängude paganlik päritolu. 19. sajandi lõpul mängude traditsioon taastati. Lisaks iga nelja aasta tagustele olümpiamängudele toimuvad ka teised
pea teostama. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks. Hiljem lisandusid ka viievõistlus (maadlus, jooks, odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid: * osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Aleksander Suure vallutuste tagajärjed:
annaabi.ee 
