Kus iganes tekib inimkogum või toimub sotsialiseerumine vajatakse omaette jumalat. Eelkõige kehtib see perekondlike ja sugukondlikke ühenduste kohta. Tähtsus mida perekonna- või sugukonnapea otsustas on erinev ja sõltub perekonna struktuurist ja praktilisest tähendusest. Poliitiliste või usuliste ühenduste jumalad võivad preestrite võimu toel kodukultuse ja perekonnapea kõrvale tõrjuda või hävitada. Seal kus nende võim ja tähtsus püsib, kujutab kodukultus erakordselt ranget personaalset sidet, mis liidab perekonna ja sugukonna tihedalt, mõjutab perekondlike ühenduste sisemisi majandussuhteid. Kõik perekondlikud õigused on kirja pandud. Perekondlikud ja sugukondlikud religioossed seosed võivad olla vaid kaht liiki 1) sugukondlaste sakraalselt pühitsetud konföderatsioon 2) mingil määral nõrgenenud perekonnapea võimu põhjal konstrueeritud suurmajapidamise valitsemine majapidamiste eest. Tulemuseks on see, et
negatiivsesse elementi ning sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale „sisemine” ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi
sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale ,,sisemine" ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede
annaabi.ee 
