metsa ''Suur mets'' · kujutas skisofreenilisi seisundeid, · suurem osa loomingust veristlik, unenägusid skisoanalüüs süngevõitu olendid · ''Kodusõja eelaimus'' lõhub inimesi · eksootiline loodus: ''Napoleon tükkideks kõnnumaal'' · ''Mälestuse püsivus'' vaimukas · ''Kodukoldeingel'' hoolitsev perenaine · ''Mae West'' koletisena · R. Magritte · noorem periood: ''Kuningas Ubu'', · mängib kummaliste kujunditega ''Celebesi elevant'' mõnikord seotud väikse detailiga · mõned teosed sündisid kollektiivselt
9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli GIORGIO de CHIRICO. Sürrealiste huvitas seksuaalsus (Freud). 10. SALVADOR DALI (katalaan, Hispaania, Mälestuse püsivus) ühendas illusionistlikult naturalistlikke üksikasju mõistusevastastesse seotsesse. 11. Belglane RENE MAGRITTE (Igiliikumine, ravitseja). Sakslane MAX ERNST (Kodukoldeingel, Napoleon kõnnumaal). 12. Sürrealistid ei tunnistanud piire (ka kunstiliikide vahel). Ka paljud teised osalesid nende näitustel, kes ei toetanud kõiki teooriaid (nt Picasso, Klee). 13. ALBERTO GIACOMETTI meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. 14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga. Pärast 70'et suri välja. 1
käte üle. Sürrealism jaguneb kaheks: realistlik sürrealism (Ernst, Dali, Magritte; ära lõhutud maastikud või objektid ) ja funktsionalistlik arhitektuur Max Ernst mõtles välja tehnika nimega frotaaz, mis seisneb krobeliste pindade värviga katmises ning krobelise pinna lõuendile kandmises, nt kivipinnad, puitpinnad jne. Hilisloomingus pöördus Ernst sageli eksootliste maastike poole. Hilisloomingu tuntumad ,,Kodukoldeingel", ,,Napoleon kõnnumaal", varasemast nt ,,Kuningas Ubu", ,,Celevesi elevant" S. Dali. Kasutas lõhutud inimkeha ,,Kodusõja eelaimus". ,,Mae West," Hollywoodi näitlejanna suur pea. ,,Mälestuse püsivus" - viitab aja kummalisele loomusele. R. Magritte'i iseloomustab salapära. Oma töödes on ta kasutanud ka teaduse motiive ,,Igiliikumine", ,,Ravitseja". Maalinud ka õhtuseid maastikke, parke, losse, kus ei ole muud
annaabi.ee 
