AJALUGU TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE + - XIX sajandil sai suurpere Riik nägi perekonnas asemel tavaliseks vanematest põhijõudu ühiskonna ja lastest koosnev üksus. kõlbelisuse kasvatamises. Hakati väärtustama Naist nähti kodus ühiskonna kodukesksust, intiimsust ja moraali ja isamaa saatuse järeltulijate kasvatamist. kujundajana. Sel ajajärgul kujunesid Perekonna alustoeks peeti praegugi kehtivad ette mehe ja naise loomuse, kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist
AJALUGU TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE + - XIX sajandil sai suurpere Riik nägi perekonnas asemel tavaliseks vanematest põhijõudu ühiskonna ja lastest koosnev üksus. kõlbelisuse kasvatamises. Hakati väärtustama Naist nähti kodus ühiskonna kodukesksust, intiimsust ja moraali ja isamaa saatuse järeltulijate kasvatamist. kujundajana. Sel ajajärgul kujunesid Perekonna alustoeks peeti praegugi kehtivad ette mehe ja naise loomuse, kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid;
Siis uusajal hakati kõrgkihtide lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Sellel ajal tekkis arusaam lapsest kui kasvatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Järk-järgult jäi laps ka tööst kõrvale- töötegemine jäeti lihtrahva hooleks. 8) Iseloomusta 19.saj.Euroopas väljakujunenud perekonda. Suurpere asendus vanematest ja lastest kujuneva üksusega. Väärtustati kodukesksust ning intiimsust ja üha rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele. Esile tõusis abielu, kodu, emaduse ja kasvatuse tähtsus. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega, abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõigeks. Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Perekondades valitses selge rollijaotus
paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE XIX sajandil muutus Euroopas perekonna struktuur. Seni tavaline kolme sugupõlve, mitmeid sugulasi ja töötegijaid haarav suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Perekonna tähtsust ja ülesandeid hakati nägema teistmoodi kui seni, üha enam hakati väärtustama kodukesksust ja intiimsust, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama järeltulijate kasvatamisele. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tuntud Prantsuse sotsioloog Émile Durkheim (18581917) on näiteks väitnud, et perekonna ülesanne on ühiskonna stabiilsuse säilitamine heade ja kasulike inimeste tootmise abil; et ühiskond toetab abielu kui institutsiooni, mis tagab monogaamia ja sunnib mehe elama ühe naisega