linnu kus tegelik olukord ligilähedaseltki vastab teoreetilistele printsiipidele. 7 KOKKUVÕTE Eestlased kui metsarahvas on alati loodust austanud ja kaitsnud. Põlispuid, allikaid ja suuri kive on loetud kultuseobjektideks ja paljusid pinnavorme on seotud muistenditega. Aastal 1938 võeti Eestis vastu loodushoiu seadus, mis haaras loodusmaastiku kõrval ka kultuurmaastiku loodusilu säilitamist. Vajalikuks peeti parkide, aedade ja iluväljakute asutamist ja korrastamist ning kodukaunistust. Ka praegu peaks esikohale seadma just loodushoiu printsiibid, mille aluseks on igasugune loodusesõbralik tegevus ja looduse kui terviku kaitsmine inimtegevuse kahjuliku mõju eest. Sel juhul me ei peaks edaspidi eraldi kõnelema looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitsest, sest kaitsmist vajab inimest ümbritsev keskkond tervikuna. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
,,Loodushoiuseadus", mis hõlmas ka turismi L ooduskaitse alged on niisama vanad kui Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse 1924 loodi Järvseljale Eesti esimene metsareservaat, ja kodukaunistust. Vastav valitsemisasutus mida tuntakse Järvselja ürgmetsa nime nimetati loodushoiu- ja turismi-instituudiks inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks.
annaabi.ee 
