Sudo a2ensite default-ssl.conf Sudo service apache2 restart Failipuu krüpteerimine o Paigaldage pakett ecryptfs-utils Sudo apt install ecryptfs-utils o looge kasutaja lotte kodukataloogi alamkataloog salajane mkdir salajane o krüpteerige see ecryptfs vahenditega sudo mount –t ecryptfs salajane salajane o Kirjeldage, milliste käskude või seadistustega lotte oma failidele ligi pääseb Kodukataloogi krüpteerimine o Krüpteerige ära kasutajate klaus ja lotte kodukataloogid vabalt valitud tehnoloogiaga See kasutaja, mida parasjagu krypteerid, ei tohi olla sisselogitud Sudo ecryptfs-migrate-home –u lotte V6i siis nii: Mount –t ecryptfs /home/klaus /home/klaus o Kasutajatele peab jääma võimalus sisse logida ja oma failidele siiski normaalselt ligi pääseda Boonusülesanded Krüpteeritud faili sisse virtuaalse failisüsteemi loomine o Paigaldage pakett cryptsetup Sudo apt-get install cryptsetup
tulenevalt on tal ka õigus teha tema hallatavas masinas kõike, mida ta soovib. Nagu eespool jutuks oli (peatükis Töö alustamine), ei saa Te ilma tema loata arvutit üldse kasutada (kui Teil ei ole kasutajatunnust). Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Unix-i failisüsteem Unix-i failisüsteem on hierarhiline, puukujuline. Kõige alguses on juurkataloog (peakataloog) / ja edasi tulevad alamkataloogid. Tavakasutajate jaoks on nende kodukataloogid (home directory), mis luuakse kasutajatunnuse tegemisel ja mis asuvad olenevalt arvutist kataloogis usr, home vms. Kodukataloogi nimeks on kasutajatunnus. madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib,
võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma
annaabi.ee 
