Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO? LILO (Linux Loader) asub ketta nullindat sektorit ehk boot sectorit (floppy puhul selline nimi) ehk MBR'i (master boot record - kõvaketta puhul) moodustavas 512 baidis (tegelikult võtab LILO enda alla esimesed 446 B ja 64 B on ketta partitsioonitabel) . Kui tegemist on
eduard ja paula on grupi leidurid liikmed), kõigi kasutajatena saab sisse logida (proovige erinevate kasutajanimede all sisse logida). Kui proovite sisse logida graafilise kasutajaliidese kaudu, siis esmakordsel sisselogimisel pakutakse vaikimisi desktop rakenduseks Ubuntu (dropdown), sealt tuleks valida GNOME. Grep leidurid /etc/group (KONTROLLIMAKS LIIKMEID) Brunosse ei lähe kuna pole tehtud /home/bruno kausta o Kasutaja paula kodukataloog ja selles olevad failid kuuluvad talle Ls –l /home/paula 3. tulp näitab omanikku Parooli tugevuskontroll See on lisaülesanne -- pole kohustuslik, kuid annab 2 boonuspunkti juurde kaitsmisel, kellel on see tehtud. Viiteid: PAM Howto Man pages: PAM configuration, pam_cracklib PAM-i konfigureerimisel on suur oht kogu autentimissüsteem ära rikkuda. Mõistlik on teha PAM konfiguratsioonist enne koopia ja olla ühe priviligeeritud kasutaja terminaliga süsteemis pidevalt sees
peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu. UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka kogu serveri hooldamisega tegeleb süsteemiadministraator. Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta tavaliselt ainult kasutaja ise, kui ta ei ole neid õigusi teistele edasi delegeerinud. Seega ei pääse teised kasutajad ligi kettal asuvatele isiklikele failidele ning kirjavahetusele, kui nad parooli ei tea.Operatsioonisüsteem haldab kogu riistvara ja tarkvara. UNIXi op. süsteemil on kolm tähtsat osa: kernel, shell ja failisüsteem.Kernel on UNIXi süda, see laaditakse arvutisse kohe pärast bootimist e. algkäivitamist
paigaldada Ubuntu, mis kustutab kettalt kõik eelnevad failid või „Midagi muud“ variant, kus kasutaja saab luua kettajagusid ise. Viimane variant ei ole soovitatav algajatele Linuxi 6 maailmas. Demonstratsiooni eesmärgil valime hetkel ise kettajagude loomise. 4) Järgnevas aknas oleme jõudnud ise kettajagude loomise juurde, Linuxi süsteemidel on vajalikud kodukataloog (/home), juur (/) ning swap. Üldjuhul peaks juurkataloogi maht olema 16-30GB. Swap’i maht peaks olema 1-1,5 korda arvuti mälust (RAM) ning kodukataloog (/home) kõik ülejäänud arvuti kõvaketta mahust. Et neid jaotusi luua, tuleb vajutada „Uus kettajaotustabel“ peale, kus luuakse uus kettajaotus. Seejärel tuleb see lähtestada. Juurkataloogi tüübiks on ext4, swap on eesti keelses versioonis „saaleala“. 7
(peakataloog) / ja edasi tulevad alamkataloogid. Tavakasutajate jaoks on nende kodukataloogid (home directory), mis luuakse kasutajatunnuse tegemisel ja mis asuvad olenevalt arvutist kataloogis usr, home vms. Kodukataloogi nimeks on kasutajatunnus. madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970- ndatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist
annaabi.ee 
