kesköö paiku. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Toitumine Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Aga kodukassile ilves ei halasta. , kui kätte saab, murrab kohe maha. Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates. Nii et ilvesele on ta hea saakloom . Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib . Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi . Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus
üliteravad hambad ja ta on üks neist vähestest kaslastest, kes on võimelised ohvri ühe hammustusega surmama. Marakaya kass asustab Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikametsi.Marakaya kassi võib kohata 8 alates Panamast, Colombia põhjaosast ja Peruust kuni Paraguai põhja- ja idaosani, Uruguai põhjaosa ning Argentiinani. Pampakass (Leopardus pajeros) Pampakass on Argentiina ja Tsiili pampases elav kaslane. Välimuselt sarnaneb pampakass kodukassile, kuid ta on veide suurem. Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus. Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde.
annaabi.ee 
