mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. 1. Väiksed kassid 1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass. Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi. Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid. Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma
Varicellovirus -> Liik – kasside herpesviirus-1 (FeHV-1) (kasside rinotrahheiidi viirus) -> Kasside herpesviirusinfektsioon e. Kasside viiruslik rinotrahheiit Kõigil kaslastel. Haigust nimetatakse ka kasside gripiks ja kasside nohuks. Kasside respiratoorsetest haigustest ca 50% põhjustab kasside herpesviirus-1. Haigust esineb kogu maailmas, sagedamini kassikasvandustes ja varjupaikades. FeHV-1 antikehi esineb 70% kodututel kassidel ja 50% kodukassidel. Sagedamini haigestuvad kuni aastased kassid. Tavaliselt näeme silma või ülemiste hingamisteede põletikku. Lõvidel tekib entsefaliit. Nakatumine: aerogeenselt, otsese kontaktiga; horisontaalselt, vertikaalselt. Esmalt nakatab epiteelirakke, edasi toimub viiruse paljunemine nasofarüngeaalkudedes ja tonsillides. Viirust eritatakse sülje, nina- ja silmanõrega, oksemassidega 1-3 nädalat pärast nakatumist ja haiguse ajal