Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese. Sellega seoses on kasutusel sõnad nagu sms(tekstisõnum), gsm, mms(piltsõnum) jne
Postimehe teemaleht „Sügis aias“, 06.09.2011 10. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 11. Tarang, T. Peremehe parem käsi. Farm Plant Eesti (teatmik) Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 12. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 13. www.e-weber.ee 14. Nodic Cement, koduleht 15. Terracottem Eesti Aiaklubi kodukas). 72 6. KASVUPINNASTE TOOTMINE Enamik kasvupinnaseid sobib paljude taimeliikide kasvatamiseks ning paljude erinevate objektide rajamiseks, mistõttu neid võib grupeerida erinevate põhitunnuste põhjal. Allpool on kasvupinnased jagatud gruppidesse 1) rajatava haljasala funktsiooni järgi 2) kavandatava taimestiku iseloomu järgi
annaabi.ee 
