ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate
sipelgatele spetsiaalse organi, pesa. Lisaks kasvatab akaatsia suhkrurikkad väljakasvud, mis on sipelgatele toiduks. Akaatsiatele on sipelgad aga kaitse putukate ja rohusööjate vastu. Lisaks lõikavad sipelgad naaberpuude oksad, kui need hakkavad koduakaatsia PARi varjama. 2. PÕLLUMAJANDUS Tegelevad: inimesed, ühiselulised putukad (termiidid, sipelgad, mesilased) Inimene ja põllumajandus Inimene ja kana on mutualistlikud ligiid. Pigem fakultatiivne, ehk mitte hädavajalik. Kodukanu on 23 miljardit, inimesteta neid nii palju ei oleks. Kasulik liigile ja inimesele. Sipelgate põllumajandus – 2 liiki 1. lehetäide kari: Lehetäid imevad taimemahlasid selle raku seest. Sipelgad käivad aegajalt lehetäisid lüpsmas ja annavad sipelgatele tilga suhkruvett. Vastutasuks sipelgad kaitsevad lehetäisid teiste putukate eest 2. Seenekasvatus – massiliselt tegeletakse sellega, eriti niiskes troopikas. Sipelgad viivad lehetükke pessa
annaabi.ee 
