võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välja kujundada ja takistavad luude enneaegset hõrenemist. uuringutel oli hõredemate luude üheks põhjusest oli kehaehitus. Peene skeletiga olid hõredama, sportimine mõjutas positiivselt ja tihedama luud olid silmapaistvalt tihedamad kui teistel. Suusatajatel nt olid hea tihedusega luud. Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok
Kui organismis on kaltsiumi ja A vitamiini puudus, siis ei tasuks unistada ilusatest küüntest ja ühtlasi ka juustest. Lahendus on tegelikult väga lihtne osta apteegist vitamiine, juua rohkem piima, ning süüa kaltsiumirikast toitu. Muidugi ei märka mingit tulemust nädala pärast. Peab olema kannatlik! Tähtsamateks ja parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted. 100 ml pastöriseeritud piima sisaldab 128 mg kaltsiumit. Rasvases kodujuustus(100 g) on 150 mg, rasvatus või väherasvases 120 mg. Kõige kaltsiumirikkamad on aga juustud. 100 g juustus on üle 1000 mg puhast kaltsiumit! Kaltsiumiallikaks on ka kala. Leivas, saias ja pudrus on vähe kaltsiumit(20-30 mg 100 g kohta), ka hernes sisaldab suhteliselt vähe kaltsiumit(55 mg), kusjuures need tooted takistavad kaltsiumi vastuvõtmist organismi poolt. Täiskasvanud inimene vajab ~ 800 mg kaltsiumit ööpäevas.
annaabi.ee 
