Kuni seitsme aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Kohe pärast sündimist ja esimest vannitamist mähiti laps koos mitmesuguste kaitseloitsude lausumise ja amulettide kasutamisega mähkmetesse ning valvati eriti hoolega, et kuri jõud väetile ligi ei pääse. Viiendal või seitsmendal päeval pärast sündi võeti laps perekonnaliikmeks erilise peorituaali amfidroomiaga. See oli ema ja lapse puhastumine kodukolde tule läbi. Last kanti ümber kolde ja anti ta koduhaldjate kaitse alla. Seejuures pandi lapsele ka nimi. Peopäeval kaunistati koduuksed õlipuuokstega, kui vastsündinu oli poiss, ja lõngavihtidega, kui sündis tüdruk. Sugulastele korraldati pidusööming ja nad tõid lapsele kingitusi. Foto 3. Vana-Kreeka beebi emaga. Järgnevad aastad oli laps naistepoolel, kuid võis juhtuda ka, et isa, kellel polnud aega, ega ema, kes oli liiga noor ja kogenematu, ei võtnud lapse kasvatamisest osa ja laps kasvas hoidjate valve all
· Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel · Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid. · Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita ,,Taara avita" Saarlaste jumal, kes sündis virumaal ja lendas sinna. o Uku OHVRIPAIGAD · Vaimud, haldjad ja jumalad polnud loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. o Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. · Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega.
annaabi.ee 
