2. Avalik vastupanuliikumine nõukogude võimule: 1970ndate aastate lõpul aktiviseerusid Eesti dissidendid ning lõid suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega. Tollase vabadusvõitluse peamisteks vahenditeks olid avalikud pöördumised välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Lisaks sellele dokumenteeriti ja avalikustati võimude poolset inimõiguste rikkumist ja püüti seda teavet levitada lane üldsusele ning KoduEestis läbi raadiojaamade ,,Ameerika Hääl", ,,Vabadusraadio" ja ,,Vaba Euroopa". Olulisemad dissidentide poolsed sammud olid: A) Alates 1978 hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", kus avaldati artikleid ajaloosündmustest Eestis ja naaberaladel ning anti teavet dissidentide tegevuse ja nende karistamise kohta võimude poolt.
rahvuskultuuri edasiarenemise välismaal. Juba 1945 ilmusid Rootsis eesti kirjanike algupärased teosed, aasta hiljem hakati eestikeelseid uudisteoseid välja andma ka Saksamaal. B.Kangro andmeil on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brosüüri. Algupärast ilukirjandust umbes 780 nimetust. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ületas pagulaskirjandus mahuliselt selgesti koduEestis ilmunud ilukirjanduse. Vabariigiaegse Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeskonnast lahkus välismaale umbes kolmandik, nende hulgas arvukalt tookordseid ja tulevasi tippkirjanikke M.Under, G.Suits, A.Gailit, H.Visnapuu, A.Mälk, K.Ristikivi, A.Kalmus, K.Lepik, I.Laaban, R.Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 194551 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse
annaabi.ee 
