See on huvitav ja väga imeilusa loodusega maa. Töö eesmärgiks seadsin üldinfo otsimise Sveitsi kohta. kuigi selle riigi kohta saaks palju pikemalt ja laiemalt erinevate teemade kohta kirjutada, teen oma uurimustöös kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast, rahvastikust ja majandusest. Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk SVEITSI RIIK Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim
t publik oli juba hakanud instrumentaalmuusikaga harjuma, ja programmis on vaid 12 numbrit (1. kontserdil 16), mis viitab sellele, et palad ise pidid pikemad olema, mis omakorda tähen- dab, et seal oli rohkem (improvisatsioonilisi?) soolosid. Oma järgmise džässikontserdi korraldas Veebel 3. novembril 1939. Kuni viimase ajani ei olnud selle kava teada, ka ei õnnestunud andmeid taastada muusikute mälu abil (Ojakäär 2000: 334). Harry Kõlari koduarhiivist õnnestus siiski leida kõnealuse kontserdi trükitud kava (vt lisa 5), mis võimaldab likvideerida selle lünga meie džässiajaloos. Kahjuks jätkub siingi Veebeli kontsertide “traditsioon” – kavade vormistamises on mitmeid vajakajäämisi: paari erandiga (peale V. Rusti “Colibri” ja Veebeli enda, kellelt on kavas kaks lugu) puuduvad autorite nimed, klaveri soolonumbrite ja popurrii puhul ka palade nimed.
annaabi.ee 
