kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne · Ajama: aetakse, aeti, aetud, aetakse · Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud Alltüüp SIBLIMA · Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud · 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid · Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama Alltüüp MUUTUMA · Muutuma-muutuda-muutun-muutusin-muutunud-muututakse-muututud · 2-silbilise III-vältelise astmevahelduseta tüvega verbid (aelema, aetama, ahtruma, ahtuma, alluma, anduma, armuma, auruma, austama, eeldama,eelnema, ehmuma, kehtima, eitama, eostama, haihtuma) · eeru-liitelised võõrsõnad (abstraheeruma, deformeeruma, degenereeruma, eksmatrikuleeruma)
kalvinist Verbid: kloppima, käärima, lappima, maalima, märkama, ohverdama, kinkima Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima Kõnekeele väljendid: davai, pakaa, sputnik, morda, košmaar, tavaar; roppused (hui, nahui, pohui, tolbajoob, bljät) vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida-Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud.
annaabi.ee 
