Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5 km kaugusel. b. Vanatoa tamm asub (Tõrma külas: Kodila-Metsküla:Juuru alevis) c. Raplamaal on (5; 12; 14; 20) maastikukaitseala. d. Siirdesood moodustavad soodest ( 40%; 9%; 50%; 100%). Vastused: 1. Väited a. Pajaka maastikukaitseala on Rapla maakonna vanim kaitseala. b. Tõene. c. Rapla maakonnas on 1 linn. d. Rapla maakonnas on 34 999 elanikku. e. Tõene. f. Rapla vallas on 7 rüütlimõisa.
Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud Gleistunud liigniisketes nõgudes – looniidud Lavamaa kõrgematel aladel rähkmullad (kui tähka vähem, siis viljakus kõrgem) Põllumajandusalasid 33%, segametsi 20%, metsaseid alasid kokku 53%. 3.2
Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega. Vepsa keelseid raamatuid on välja antud veidi üle 70 raamatu. 1993. aastast kuni tänapäevani ilmub vepsalastel oma ajaleht ,,Kodila". See ilmub ladinakeelses vepsa keeles ja ka vene keeles. Vepsa tähestikus on tänapäeval 28 tähemärki ja üks lisamärk. a A, b B, c C, c C, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, s S, z Z, z Z, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, ' (') märk tähendab eelneva kaashääliku pikendamist. Arvukus läbi aegade Aasta Rahvaarv Emakeele oskus 1897 25 284 1926 32 773 1939 32 000 1959 16 400 46,1%
Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303
Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303
annaabi.ee 
