kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. Küsimus Kontinentaal-Euroopa Anglo-ameerika Õigussüsteemi Mõiste alusel loogiliseltLähtub kohtupraktikas tekkinud struktureeritus ja süstematiseeritud protsessiskeemidest kohtuasja lahendamise käik Õiguse allikad Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama mõjuga Kohtuniku Otsustusvabadus seaduse alusel Piiratud varasemate lahenditega otsustusruum 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus
maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus oli võimalik teistel isikutel (nii füüsilistel kui juriidilistel) saada maaomanikuks. Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1
endised maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus oli võimalik teistel isikutel (nii füüsilistel kui juriidilistel) saada maaomanikuks. Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 – asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa – tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon
annaabi.ee 
