eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia. III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus. Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod: Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud. Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus
III osa - raamat IX-XI - irreguraalarmee IV osa - raamat XII-XVII - sõjaväeasutused V osa - raamat XVIII-XXI - sõjaväemajandus VI osa - raamat XXII-XXIV - sõjaväe kriminaal-, distsiplinaar- ja kohtuasjad. Kuigi eelltoodud 24 raamatus oli kavandatud välja anda kõik tähtsamad sõjaväelised seadusandlikud aktid, jäid mõned raamatud välja andmata ja need asendati teiste eriseaduste ning korraldustega. Analoogiliselt maavägedele oli kavandatud välja anda kodifitseeritult ka Mereväe Määruste kogu (?) kokku 5 osas 18 raamatus järgmiselt: I osa - raamat 1-2 - kõrgemad mereväevalitsused II osa - raamat 3-7 - mereväeasutused III osa - raamat 8-11 - mereväeteenistus IV osa - raamat 12-15 - mereväemajandus V osa - raamat 16-18 - mereväe kohtuasutused ja jurisdiktsioon. Tegelikult ei avaldanud mereministeerium raamatuid 11, 12, 15, vaid need asendati erimäärustega, mis ei kuulunud kodifitseerimisele. Venemaa 18011812 (A. Rambaud) · Paul I surm
annaabi.ee 
