Anglo-Ameerika õigus. Inglise kõrgkeskaja ühiskonnas oli õigusemõistmine killustatud. Vanade country- ja hundred kohtute kõrval pidasid läänihärrad oma vasallide ja alamate üle kohut ise. Linnadel olid oma kohtud, kus rakendati kohalikku tavaõigust. Oma kohtud ja õigus oli ka kirikul. Kohaliku anglosaksi õiguse. Linnade ja feodaalide patrikulaarsete õiguskordade üle kerkis common law- üldine või ühine õigus, mis ei olnud sõnastatud kodifikatsioonis, millega oleks saanud siduda praksist, vaid selle materiaalsed reeglid olid suuremalt osalt koondatud protsesstüüpsüsteemi, mis koosnes mitmesajast protsessitüübist. Inglise õiguskorra aluseks ei olnud arenenud seadusandlus, vaid elementaarne õiguskujutlus põhimõttel- kes oli sõlminud lepingu, sellel oli õigus saada kokkulepitud objekt vastaspoolelt endale ja tal oli õigus jõuga äravõetu tagasi saada. Inglise protsessil võis kostja kaitsta end 12 vandemehega
- rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens'i kohta lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu. (vt allpool) 6 Tavaõigus
annaabi.ee 
