1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt.
1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt.