tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem Modelleerimise programm Matlab 6.5 Tsym = 0.2; Tsample = 0.01; BERkodVec=[]; BERVec=[]; EbNoVec = [0:1:9]; for n=1:length(EbNoVec); EbNodB = EbNoVec(n); sim('h2irekindlus'); BERkodVec(n,:)= BERkod; BERVec(n,:)= BER; end; semilogy(EbNoVec,BERkodVec(:,1),'o',EbNoVec,BERVec(:,1),'*'); legend('Kodeerimisega BER','Kodeerimiseta BER'); xlabel('Eb/No (dB)'); ylabel('Vea tõenäosus'); title('Kodeerimisega ja kodeerimiseta BER'); grid on; Modelleerimise tulemused Joonis 6. Vigasuse tõenäosuse sõltuvus signaal/müra suhtest ja häirekindla koodi kasutamisest Kokkuvõte Modelleerimise tulemusena on veaparandusega kanali graafik väiksema vigasuse tõenäosusega kui veaparanduseta kanali graafik. Koodi kasutamise eelis kasvab seda kiiremini, mida suurem on signaal-müra suhe
muutujate väärtused võivad edasi kanduda uutesse katsetustesse. clc; %Puhastab matlab ekraani. warning('off','comm:obsolete:bchpoly'); %lülitab välja vea teateid warning('off','comm:obsolete:bchenco'); %lülitab välja vea teateid warning('off','comm:obsolete:bchdeco'); %lülitab välja vea teateid warning('off','comm:obsolete:rsenco'); %lülitab välja vea teateid warning('off','comm:obsolete:rsdeco'); %lülitab välja vea teateid Esimene_mudel = 'Mudel ilma kodeerimiseta' %pealkiri %____________________________________________________________ BER_kodeerimiseta = [];%moodustatakse tühi hulk W = 12500;%info bittide arv MFSK = 2;%M-FSK modulatsiooni kordsus S = log2(MFSK);%abi muutuja Samples_per_symbol = 100; %M-FSK modulatsiooni diskreetimis sagedus SNR_VEC = -3:1.3:15; %SNR suhte vektor, mille väärtused lähevad kanalisse sammuga 1.3dB msg = randint(W*16,1); %suvalise infosõnumi genereerimine kahend süsteemis
annaabi.ee 
