Tegu on dimeersete (funktsionaalne on kahest identsest valguahelast moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. Milles seisneb C-väärtuse paradoks? Seaduspära organismi keerukuse ja genoomi suuruse vahel alati ei kehti ja seda nimetatakse C- paradoksiks. Kirjeldage geeni ehitust. Geeniks loetakse lisaks kodeerivatele piirkondadele ka regulaatorpiirkonnad, mis võivad kodeeerivast osast küllalt kaugel paikneda, ja ka osad, mis mRNA eellasest välja lõigatakse - intronid. Geeni RNAd kodeerivale alale eelneb vahetult piirkond, kuhu kinnitub RNA polümeraas ning seda piirkonda nimetatakse promootoriks. Geeni koosseisu arvatud regulaatorpiirkonnad võivad RNA-d kodeerivast osast (vähemalt eukarüootides päris kaugel paikneda – kuni 50 000 aluspaari) RNA transkriptsioon lõpeb piirkonnas, mida nimetatakse terminaatoriks.
moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. 30. Milles seisneb C-väärtuse paradoks? Seaduspära organismi keerukuse ja genoomi suuruse vahel alati ei kehti ja seda nimetatakse C- paradoksiks. 31. Kirjeldage geeni ehitust. Geeniks loetakse lisaks kodeerivatele piirkondadele ka regulaatorpiirkonnad, mis võivad kodeeerivast osast küllalt kaugel paikneda, ja ka osad, mis mRNA eellasest välja lõigatakse - intronid. Geeni RNAd kodeerivale alale eelneb vahetult piirkond, kuhu kinnitub RNA polümeraas ning seda piirkonda nimetatakse promootoriks. Geeni koosseisu arvatud regulaatorpiirkonnad võivad RNA-d kodeerivast osast (vähemalt eukarüootides päris kaugel paikneda kuni 50 000 aluspaari) RNA transkriptsioon lõpeb piirkonnas, mida nimetatakse terminaatoriks. 32
annaabi.ee 
