Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks. 4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu- ja kodarluuarteriks. 4.3. Kodarluuarter (arteria radialis) ja 4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris): -mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla ; -annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele; -pärast randme ületamist hargnevad labakäe sees, lõppharud kulgevad kaarjalt peopesa lihaste vahel ja all, moodustades pindmise ja süva pihukaare. -Pihukaarte lõpposad anastomoseeruvd teise arteri harudega; pihukaartest lähtuvad harud sõrmedele.
Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja imiku puhul on pulss õlavarrearteril paremini tuntav kui kodarluuarteril. (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). 61 Küünarliigese juures jaguneb õlavarrearter kodarluuarteriks (a. radialis) ja küünarluuarteriks (a. ulnaris). Kodarluuarteri pulss on küünarliigese juures hästi tuntav (sagedasim pulsi katsumise koht). Kodarluuarteri kanüleerimist kasutatakse otsese arteriaalse vererõhu mõõtmiseks või vereanalüüside võtmiseks arterist (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Joonis 3.19. Keha suuremad arterid Unearteri ehk karootise pulss on hästi tuntav kaelal, kõri kõrval. Unearterid on paarilised arterid.