oma liberaalse aadlivabariigi idee ja unistusega paraku lõpuks kaotajaks jäi ja absoluutsete monarhiate poolt alla neelati. Inglismaal ei kehtestunud absolutism aga arvatavasti seetõttu, et saareriigi kodanikuühiskond oli arenenum kui muudes Euroopa riikides ning Inglise eripärasid võis märgata ka juba keskajal, mil seal loodi esimene tõeline parlament (1264) ning olulist rolli etendas ka Rooside sõda, kus hukkus enamik vanast aadlist, uus oli aga tunduvalt kodanlikum ning seetõttu ka absolutismivastasem. Euroopalikku absolutismi on sageli peetud olemuslikult erinevaks idamaistest ainuvalitsusega riikidest, mida on nimetatud ka orientaalseteks despootiateks. Neid riike peeti sisuliselt türanniateks, kus kodanikud on valitseja orjad, erinevalt Euroopast, kus monarh valitsenud kõigi alamate huvides. Selline seisukoht langes 20. sajandi jooksul korduvalt kahtluse alla ning 21. sajand alguses pole sellel enam eriti toetajaid. Siiski pole
Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta, alustas sealt ,,marssi mere äärde" ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3. aprillil 1865 langes Richmond, 9. aprill 1865 kapituleerus kindral Lee oma peajõududega Appomattox Court House'i juures, 26. aprill 1865 alistus kindral J. E. Johnston viimaste väeriismetega. Orjapidajate täieliku lüüasaamisega ning neegrite orjuse kaotamisega lõppenud kodusõjal oli kodanlikum revolutsiooni iseloom. Põhjaosariikide poolel võitles palju revolutsionääre Euroopast. Poliitilist toetust andis ka Venemaa, kes oli huvitatud Ameerika Ühendriikide ühtsusest vastukaaluna Suurbritanniale ja Prantsusmaale. Kodusõda tõi kaas ka sõjatehnilisi uuendusi: esimest korda kasutati ka sõja otstarbeks telegraafi, raudtee transporti ja merelahingus soomuslaevu (1862). (ENE 1, 1985, lk. 201) 1.4 Loodus Suurimad jõed: · Mississippi 3779km · Missouri 3726km
annaabi.ee 
