Ta oli esimene riigi liider, kes julges autoritaarses režiimis midagi muuta. 1983. a anti välja uus konstitusioon, mis, võimaldas värviliste ja mustadel parlamenti pääseda, tühistas seadused, mis keelustasid intiimvahekorrad ning abielud eri rassist inimeste vahel, mustadele võimaldati sissepääs kõikidesse restoranidesse, hotellidesse, kinodesse, ülikoolidesse etc. Legaliseeriti mustade ametiühingud, kaotati rassilised piirangud tööseadustikus. Kehtestati ühtne LAV-i kodankondsus, 1986. a alates said kõik lõuna-aafrikalsed ühesuguse isikutunnistuse. 1980. aastatel lõpul anti Mandelale võimalus vangist pääseda, aga nõuti, et ta loobuks vägivaldsest võitlusest, millest ta aga keeldus. Botha otseseks sihiks oli soodustada musta keskklassi kujumist, kes oleks huvitatud poliitilisest stabiilsusest. See pole aga tänapäevani eriti õnnestunud. 1983. a kujunes välja Ühendatud Demokraatlik Rinne, mille eesotsas on hilisem Nobeli preemia laureaat
selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma ager publivast, suur majanduslik privileeg. Kolmas- Rajasid oma kolooniaid( colonia) asundusi, Itaaliasse, hiljem ka väljaspoole. Need Rooma kolooniad on erinevad Kreeka omadest ( olid algusest peale sõltumatut linnriigid) Rooma oma oli selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi
annaabi.ee 
