23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3.märtsil 1917 loobus Nikolai II võimust. Võim anti üle Riigiduuma ajutise komitee moodustud ajutisele valitsusele. Venemaal kujunes välja kaksikvõim: A)tööliste ja soldati saadikute nõukogud, eesotsas Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. B)Neljanda riigiduuma koosseisu kuuluvate kodanilike pearteide baasil loodud ajutine valitsus. Peterburi nõukogu esindas ajutises valitsuses A.Kerenski. Valitsust lubati toetada niivõrd kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku asutav kogu, mis otsustaks Venemaa edasise riikliku korralduse. Sõda Saksamaaga jätkus, samas algatati reforme rahva olukorra parandamiseks. Olulised küsimused (Rahu? Leiba?Maad?) jäid lahendamata. Ajutise valitsuse autoriteet langes
kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid. Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha kasvas, olid ülikoolis käinud kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. -aadel- ja vaimulikkond ise polnudki revolutsiooni vastu- väga paljud neist läksid kodanilike ideedega kaasa Joseph Sieyčsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" - kodanlus on KÕIK. aga poliitiliselt mitte miski. mida kodanlus nõuad?- saada millekski. Prantsuse revolutsiooni puhkemine: Generaalstaadid- üldine maaseisuste esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu- 17.juuni 1289 3
annaabi.ee 
