ka erinevate krtiitikute väidete järgi. Arendt ei loonud oma poliitikat kui vahendit individuaalsete eelistuste rahuldamiseks ega ka. Tema poliitika kontseptsioon tugineb pigem aktiivse kodakondsuse ideele, see tähendab kodanikuaktiivsuse väärtust ja tähtsust ning kõikide poliitilist kogukonda mõjutavate küsimuse kollektiivset arutamist. Kui on olemas traditsiooniline mõtteviis, millega saaks Arendit idenfitseerida, oleks see klassikaline traditsioon, mis põhineb kodanikuvabadusel, mis pärineb Aristoteleselt. Selle traditsiooni järgi leiab poliitika oma autentsuse, kui kodanikud kogunevad ühises ruumis, et arutada ja otsustada kollektiivseltt mureküsimust. Poliitilist tegevust hinnatakse mitte sellepärast, et see võib viia kokkuleppe saavutamiseni või ühisele arusaamale heast, vaid seepärast, et see võimaldab igal kodanikul oma seisukohta väljendada, mis arendab kohtusüsteemi suutlikkust ja saavutab kooskõlastatud tegevuse abil poliitilise efektiivsuse.
Info ja uudiste vahetamine kokkusaamistel. Eesmärk edendada Eesti kultuuri. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson suutsid tungida rahva südamesse Hurda Paar palvid ja kõne: · Vaimuvara on ilmalikust (raha) suurem · Ärge jätke eestit raskel ajal üksi, ega unustage oma rahvast · Soovis et eesti koolid oleksid ka eestikeelsed ja heal tasemel Rahvusliku liikumise käigus sündis: 1)Ajakirjandus Perno postimees (Kirikut pooldav) ja hiljem ka sakala (kodanikuvabadusel põhinev) 2)Rahvuslik kirjandus ja poeesia Kreutzwaldi Kalevpoeg ja Lydia Koidula luule 3) teatrikunst L.Koidula on peale l.tekstide kirj. Ka näidendeid 4) kujutav kunst Johann Köler sai kuulsaks kui maalikunstniku aga ka kui ühe demokraatliku suuna edasiviijana 5) huvi rahvaloomingu kogumise ja säilitamise vastu J.Hurda üleskutsel algas usin rahvaluule kogumine, sest vanem rahvamuusika hakkas ununema. C.R.Jakobson, A.Thomson ja K.A
annaabi.ee 
