Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku: 1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid; 2) alaliste, esialgu mõõdukate maksude sisseseadmine (kümnis,- kümnendik saagist või hinnus kindla suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi. Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena. Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist jõudu. Ainult ordu läänistas vähe. Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud). Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse), XIV saj
linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi toomkirik, see kunagi nii dogmatruu ehitus, on nüüd kodanikuseisuse, linnakogukonna, vabama õhu valduses, libisedes preestrite käest kunstniku võimkonda. Kunstnik hakkab teda oma maitse järgi ümber ehitama. Jumalaga müsteerium, müüt, seadus! Elagu fantaasia ja tuju! Kui preestri päralt jääks ainult ta kirik ja altar, rohkemat ta ei nõuagi. Seinad on juba kunstniku päralt. Arhitektuuri-raamat pole enam vaimulikkude, usu ega Rooma asi, ta kuulub fantaasiale, luulele, rahvale. Sellest tolle arhitektuuri erakordselt kiire muutlikkus ja arenemine, mis
annaabi.ee 
