Eeskuju tuleb võtta põhjamaadest, kus avaliku halduse suund on liikunud detsentraliseerituse poole, võimaldades kohalikel omavalitsustel osatähtsuse suurendamist (Mäeltsemees 2009). Organisatsiooni efektiivsuse suurendamisel lähtume just eelnevast, kus kodanikuühiskonna põhimõttel on otstarbekas jagada osalust ka riigi elanikkonnaga. Kodanikud on just need “tarbijad”, kes peaksid süsteemist rohkem aru saama. Inimeste raktiline ja aktiivne kaasamine ning kodanikurolli asetamine suurendab rahulolu ning võimaldab üksikisikule paremat ülevaadet ka seadusandluse rakendamisest. Eesmärgiks on liikuda kaasava ning läbipaistva süsteemikäsitluseni. Parema väljundi saavutamine sõltub ka väga palju personalipoliitikast. Iganenud arusaamad teatud ametikohtade või isikute tugifunktsioonidest ei liida jõupingutusi meeskonnapõhiste eesmärkide saavutamisel. Indiviid peab olema infoajastul võimeline õppima ja arenema
staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse. o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga
annaabi.ee 
