seadustest. Poliitiline sõda oli ühtlasi usuline. Ühe rahva Jumalal polnud mingeid õigusi teiste rahvaste üle. Kuna kõik religioonid olid seotud ainult selle riigi seadustega, mis neid ette kirjutas, ei saadud rahva usku muuta teisiti, kui teda alistades; vallutajad olid tollal ainsad misjonärid. Kui vaadelda religiooni seost ühiskonnaga, mis on kas üldine või üksik, siis näeme, et ka religioon võib jaguneda kaheks liigiks – inimesereligiooniks ja kodanikureligiooniks. Õigus, mille ühiskondlik leping annab suveräänile alamate üle, on piiratud üldise kasuga. Seega peavad alamad suveräänile oma vaadete kohta aru andma ainult neis küsimustes, mis omavad tähtsust kogu ühiskonna jaoks. Nüüd, kus enam ei ole ega saagi olla puhtalt rahvuslikku religiooni, tuleb sallida kõiki teiste suhtes tolerantseid usundeid, kui vaid nende dogmad ei käi vastu kodanikukohustustele. Autor on oma raamatuga välja toonud riigiõiguse tõelised põhipritsiibid,
Ephora kohtu: järgmisel päeval andis avalik edikt samoslastele õiguse olla räpane. Tegelik karistus ei oleks olnud nii ränk kui karistamatus." (Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 298) Sääraste vahenditega lasub tsensoril kohustus hoida ülal ning tarviduse korral selgitada avalikku moraali. Viimase abinõuna sotsiaalse ühtsuse tagamiseks teeb Rousseau ettepaneku, et iga riiki peaks suunama see, mida ta nimetab "kodanikureligiooniks". Kui lühidalt kokku võtta, siis on Rousseau religioonikäsituses kolm osa. Esiteks nõuab ta, et iga kodanik peaks omaks võtma ühe või teise usundi, sest see "paneb teda oma kohust armastama". Teiseks tuleks sallida usundite mitmekesisust kuid ainult nende oma, mis ise tunnistavad sallivuse põhimõtet. Vastasel juhul on mõned kodanikud sunnitud saama vaenlasteks, mis on vastuolus ühiskondliku rahu ideega
annaabi.ee 
