uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega kodanikupoolne riigijuhtimine alles alata. Alustades kodanikuühenduses ja MTÜ-des osalemisest, kuni riigikoguliikmete kaudu Riigikogu töö kohta arupärimises või ettepanekute tegemises, on aktiivse kodaniku potensiaalne tööpõld väga avar. Tiit Ojasoo, NO99 teatri lavastaja, ütles oma groteskpoliitlises lavastuses ,,Ühtse Eesti Suurkogu", et ,,Kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga.". Seda on raske vääriti mõista. Allikad:
on kodanike õiguste rikkumise ärahoidmine, peatamine, kodanike abistamine ja nõustamine. See ei sisalda endas formaalset õigusvastase käitumise etteheidet. Konsulaarkaitset tuleb eristada diplomaatilisest kaitsest, mis tähendab riigi õigust sekkuda teise riigi või rv org-i tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. Kaitse eeldusteks on: ühe riigi kodaniku nii siseriiklikust kui rahvusvahelisest õigusest tuleneda võivate õiguste rikkumine teise riigi poolt; b) kodanikupoolne kõigi siseriiklike instantside läbimine oma õiguste kaitsel või selle võimatus; c) kaise pakkumise õigustatus. Õigustatus luuakse läbi kodakondsuse. Üksikisik kui rahvusvahelise õiguse subjekt Tuletatud piiratud õigussubjektsus. 19. sajandil loeti üksnes riike rahvusvahelise õiguse subjektideks. Tänapäeval omistatakse rahvusvaheline õigussubjektsus ka rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele. Viimaste all mõistetakse nii füüsilisi isikuid kui
annaabi.ee 
