hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja
pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, sest arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus ühiskonnas, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võim on detsentraliseeritud ka territoriaalselt, kui see on võimalik
rahumeelsetest tegevuskavadest. Ka sel hetkel oli olemas nii pronkssõduri ümarlaud kui ka hulk eesti ja vene liikumisi ning aktiviste, kes sel teemal olid sõna võtnud. Viimaks, 26. aprilli päeval, kui Tõnismäel oli veel rahulikult käituv inimmass, oleks saanud ju ükskõik milline valitsusliige ilmuda nende ette ja kinnitada: praegu me tegeleme väljakaevamistega, kuju saatuse otsustame hiljem pärast arutelu, seni akrediteerime teatud arvu kodanikuliikumiste liikmeid ja meediaesindajaid, et need saaksid toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud huvi säilitada rahu omaenese riigis peaminister ei pöördunud venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud.
annaabi.ee 
