teostamiseks. Hetkel panustan enamjaolt enda harimisse, mille käigus peaksid välja kujunema selgemad arusaamad ning eesmärgid. Mulle on antud võimalus valida isikuid linnavalitsusse kui ka parlamenti, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Kuid minu kohus on hoolikalt valida enne kui annan oma hääle, sest paraku valmiseelsete kampaaniatega lubatakse ühiskonna heaks palju ära teha, aga kas see on alati kodanikukeskne, edasiviiv ning reaalne? Kahtlemata üks menukamaid uuendusi meie demokraatlikus ühiskonnas on e-valimised, see on väljakutse ühiskonnale ning kodanikud, kes on otsustanud e-hääle andmise kasuks arendavad veelgi Eestis niigi laialdaselt levinud interneti kasutust. Eelhääletamine tagab maksimaalselt paljude kodanike osavõttu. Meie riigis valitseb sõnavabadus. See õigus hõlmab vabadust omada arvamusi ning saada
n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid (POSDCORB): Gulick, Urwick n Kolmas põlvkond 1945-75 neutraalne bürokraatia ja konsultatsioonid: Brownlow n Neljas põlvkond 1975-1995 uus avalik haldus, tõhusus, erasektori matkimine: Osborne, Gaebler n Viies põlvkond alates 1995 kodanikukeskne haldus: Denhardt; governance/mitmetasandiline valitsemine: Marks, Hooghe Eesti haldus ja politoloogia n Nõukogude ajal polnud ülikoolides, alustati väga vähesega n Halduse üliõpilaste vastuvõtt n Alates 1994 Tallinna Ülikoolis (riigiteaduste instituut) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (humanitaarteaduskond) n 1995-2007 Tartu Ülikoolis (sotsiaalteaduskond) n Politoloogia üliõpilaste vastuvõtt n Alates 1995 Tartu Ülikoolis (sotsiaalteaduskond)
annaabi.ee 
