rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt.
1. Sissejuhatus Eradetektiivinduse seaduse eelnõu sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. Eelnõu väljatöötamise aluseks on Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu osa "Õigusriik, õiguskord" punkt 6, mille kohaselt koalitsioon "tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas -
annaabi.ee 
