Haritlased, kellel olid talupoja juured hakkasid end deklareerima eestlasteks. Kui varem literaadid ühtlustati baltisakslastega siis nüüd eraldusid eesti haritlaskond ning hakkas esindama oma rahvust. Eesti keskastme haritlaskonna moodustasid köstrid, kihelkonnakooliõpetajad maal, elementaarkooliõpetajad linnades. Alama astme haritlased olid vallakooliõpetajad ja vallasektretärid. 29) Trükisõna: Seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine: Tänu Eesti haritlaskonnale, kes hakkas end nimetama eesti rahva esindajateks. Eesti haritlaskond otsis viisi ennast väljendada ning selleks oli trükisõna. Rahvas otsis eestikeelseid ajalehti, kirik vajas hästi eesti keelt oskavaid pastoreid ja koolid õpetajaid, uued seltsid nõudsid juhte. 19. sajandil oli mõisates ja pastoraatides muusika ja tantsu kõrval levinud seltskondlikuks ajaviiteks ettelugemine.
tuntud kui korralik saks aülikool (kogu tegevus toimus saksa keeles). Tähtis roll ka baltisaksa üliõpilasorganisatsioonid. Saksa ja eesti haritlaskond- eesti haritlaskonda loetakse kuuluvat ka küa ja vallakoolid õpetajad. Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest. Aadli seisuse seas haritlaskonna tegevus muutub olulisemaks, järjest enam aadlikke läheb õlikooli ja muutuvad teadlasteks. 30. Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine. Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud. Eestikeelne raamat. Ajakirjandus. Seltsid. Kodanikuavalikkus (see esti ajalo V osas olemas kõik suht.) Kodanikuühiskond- 19 saj alguse skujunes kõigepealt välja baltiskslaste kodanikuühiskond. See tähendas kodanike omaalgatuslikku tegevust mitmesuguste avalike ajsade arutamiseks ja otsustamiseks. 19 sajandil on oluline ka see, et tollane kodanikuühiskond eeldas seisusteülest koostööd.
annaabi.ee 
