lahinguvalmidusse. Mitme kohaliku garnisoni (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused ja Tallinna sadamasse mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, liidulised tehased. Ülemnõukogu otsusega anti erakorralised volitused Eesti vabariigi erakorralisele kaitsenõukogule, mis tegi riigipööret hukkamõistva avalduse ja elanikkonda kutsuti üles kodanikuallumatusele. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug 1991a vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. 22.aug saabus Krimmist tagasi M.Gorbatsov, kes oli endiselt Nõukogude Liidu president, kuid tema võimupiirid olid miinimumilähedased. Augustiputsi mahasurumise loorberid langesid B.Jeltsinile. Balti riikide taasiseseisvumine
olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles kodanikuallumatusele, noormehi mitte minema sõjaväkke ja õhutati rahvast mitte makse maksma. Tegelikke tagajärgi see ei toonud, vaid allakirjutanud said karistada. Küll aga jäi Viiburi üleskutse haritlaste teadvusesse. 15 20.02.1907 astus kokku II riigiduuma (kuni 03.06.1907). Kubermangude valimiskogudel taas eelis eestlastel ja liivlastel. Valiti koguni 5 Eesti saadikut: Anton
annaabi.ee 
