loodus puhtam, kui enne kampaaniaid. Tänu kõikidele projektidele on muutumas inimeste suhtumised: maal elamisest, toidu tarbimisest, ohutusest jne. Inimesed on hakanud rohkem jälgima oma toidulauda, aina rohkem inimesi kaaluvad elada maal. Tervislik eluviis on see, millele rõhutatakse ning mis aitab inimeste elukvaliteeti muuta. Kui poleks meil erinevaid kodanikualgatusi, siis poleks ka riik midagi selliste seisukohtadega ettevõtnud. Tänu kodanikualgatustele saame muuta oma elu, loodust ja keskkonda paremaks.
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda. Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud
enamuse toetusest ilmajäänud valitsusel tagsi astuda. See andis erakondadele ebaproprtsionaalselt suure võimu. Pealegi olid erakonnad alles noored ja ebastabiilsed. 1920. aasta põhiseadust ei saa täitsa luhtunuks pidada. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Rahval oli ka õigus kodanikualgatustele ja sellekaudu teha Riigikogule ettepanekuid seadute muutmiseks ja uute seaduste koostamiseks. 1920. aasta põhiseaduse mõned jooned on sarnased tänasesgi põhiseaduses (nt. 101- liikmelise ja ühekojalise Riigikogu kujul). Eriti oluline oli noorel Eesti Vabariigil ennast välispoliitilisel areenil kindlustada. Aastad 1918- 1921 olid olulised kogu Eesti välisministeeriumi kujunemisele ning samal ajal pnadi paika ka välisesinduste põhistruktuur ja funktsioonid. Eesti saavutas 1921
annaabi.ee 
