üldisemalt inimeste organiseerumisvõimet oma huvide ja õiguste kaitsmisel. Kodanikuühiskond peaks seisma kolmnurga “riik-perekond-turg” sees ning tegutsema riigist, poliitikast ja majandusest väljaspool, hõlmates eri ideid, väärtusi, organisatsioone, võrgustikke ja indiviide. Kodanikuühiskond ei võistle demokraatiaga ega eita seda, vaid on riigi ja indiviidi vahelüli ning domineerima kippuva riigi tasakaalustaja. Eliit näeb kodanikualgatuses tihti konkurenti ja takistust omavolitsevatele poliitikutele. Kodanikuühiskond samastatakse teadlikult vaid nn kolmanda sektoriga, st teenuste müümisega, mitte aga kodanike võitlusega oma inimõiguste ja poliitiliste õiguste eest jne. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus on valitsejatele tihti pinnuks silmaks. Mentaliteet – me ju teame, mida ühiskond vajab ja teeme kõik endast oleneva, et seda saavutada – on prevaleeriv. Kõige raskem oli olukord muidugi nõukogude ajal
ehk üldisemalt inimeste organiseerumisvõimet oma huvide ja õiguste kaitsmisel. Kodanikuühiskond peaks seisma kolmnurga “riik-perekond-turg” sees ning tegutsema riigist, poliitikast ja majandusest väljaspool, hõlmates eri ideid, väärtusi, organisatsioone, võrgustikke ja indiviide. Kodanikuühiskond ei võistle demokraatiaga ega eita seda, vaid on riigi ja indiviidi vahelüli ning domineerima kippuva riigi tasakaalustaja. Eliit näeb kodanikualgatuses tihti konkurenti ja takistust omavolitsevatele poliitikutele. Kodanikuühiskond samastatakse teadlikult vaid nn kolmanda sektoriga, st teenuste müümisega, mitte aga kodanike võitlusega oma inimõiguste ja poliitiliste õiguste eest jne. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus on valitsejatele tihti pinnuks silmaks. Mentaliteet – me ju teame, mida ühiskond vajab ja teeme kõik endast oleneva, et seda saavutada – on prevaleeriv. Kõige raskem oli olukord muidugi nõukogude ajal