Õigused piiratud, kuigi arvati kodanike hulka.Rikkaid ja vaesemaid kodanikke ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed.Ülejäänud kodanikud olid plebeid, said järk-järgult patriitsidega võrdseid õigusi.Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül
varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku heakskiitu. Kodanikonna määratlus ja seega rahvakoosolekul osalejate ring oli eri polistes kindlasti erinev, kuid pole põhjust arvata, et hopliiditsensusele vastavad mehed sealt välja oleks jäänud. Võib arvata, et mõnel pool koosnes kodanikkond ainult maavaldajatest, teisal aga loeti kodanikeks tõenäoliselt kõiki kohalikku päritolu vabu mehi. Nõukogus ja rahvakoosolekul otsustatu täideviimiseks valiti rikaste ja suursuguste seast igal aastal riigiametnikud. Poliseid tekkis Kreekas ja kolooniates sadu
annaabi.ee 
