eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia
8 riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada edasilükkava veto õigust. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks. Eelmisest põhiseadusest võeti üle § 7, mis ütleb, et Eesti vabariik ei anna autähti ja aumärke oma kodanikkudele, väljaarvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eest territooriumil, vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi
juubelit. ,,Nagu isamaa kogu oma ulatuses on armas ja kallis iga normaalsele kodanikule, samuti muutub armsaks ja kalliks inimesele kodumaa pinnal ka see ligem koht linn wõi asula kus ta on sündinud wõi üles kaswanud wõi pikemat aega elanud. See on ka loomulik, sest siin on tal kogunenud suurem hulk mälestusi oma nii murelikkudelt kui ka õnnelikkudelt läbielamustelt; selle paigaga on tuhandete suuremate ja miljonite wäiksemate niitidega seotud ta waimne elu. /.../ Loodan, et kui kodanikkudel on lugupidamist ja armastust oma wäikese kodulinna wastu, et siis suudetakse wõita ka tulewikus lahkhelisid üksikute elanikkude gruppide wahel ja kooskõlastada mitmele poole harunewaid nõudeid ning huwisid niiwiisi, et kõik püüawad oma linna üldiseks heaks käekäiguks aidata ausalt kaasa sarnasele tegewusele ja poliitikale, mis seisaks wäljaspool kitsaid kihihuwilisi kaalutlusi ja osutaks wõimalikult 18
annaabi.ee 
