ees. Seega väljendatakse arusaama inimeste ühistegevusest kui viisist, kuidas vastutust kanda võtta ja kuidas oma ühiskonna käekäiku mõjutada. Kui aga tuleb valida kahe termini hetkel rohkem kasutust leidnud "kodanikuühiskonna" ning sellele lähedase "kodanikeühiskonna" vahel, eelistan siiski viimast. Põhjuseks on veel üks lootus, mida mõned kõnealusele sfäärile asetavad: et tema rüpes toimuks kodanikevaheline dialoog ühiskonna tulevaste arengusuundade üle. Seega ei peaks ta väljendama ühiskonna ühistahet, mida "kodanik" oma abstraktses ainsuses kehastab, vaid peaks juba definitsioonikohaselt olema mitmekesine, erinevate arvamuste ja püüdluste jaoks avatud. Niisiis kodanikeühiskond. 1. Mis on "kodanikeühiskond"? 2. Milliseid termineid kodanikeühiskonna kohta toob autor veel näitena? 3
· Sotsiaal-majandusliku võrdsuse küsimuses erinevad · vabariiklikus vabadusekäsituses oluline väärtus, sest võimaldab ära hoida seda, et mõned kodanikud orjastavad oma suurema võimu või rikkuse läbi teisi · ebaoluline liberaalses käsituses ja esindusdemokraatia puhul lib. vabadus sobib seega ka moodsale turumajandusele, kus suur varanduslik ebavõrdsus Võrdsus ja vendlus · On vaidlusküsimus, kas "vendlus" (kodanikevaheline sõprus, kodanikuvoorus, ühistunne, patriotism) on võimalik ilma sotsiaal-majandusliku võrdsuseta · Vabariiklased väidavad, et ei ole ebavõrdsus muudab inimesed omakasupüüdlikuks (ahneks ning auahneks) · Liberaalid lahknevad kaheks · võimalik vaid teatav solidaarsus teiste inimeste õigustega, suuremat ühistunnet aga polegi moodsas riigis vaja (nt Voltaire, Montesquieu, Kant)
otsusest: ja ei ole sellepärast absoluutne; vaid asi, mis sõltub teise inimese vajadusest ja otsusest." Kõrge ja madal kuulsus omab tähendust ainult ,,võrdluses väärtuse määraga, mida iga inimene ise endale omistab." Loomuseisund ja motiiv loomuseisundist väljumiseks 55 Mis siis oleks, kui riiki ei oleks? Kui puuduks riiki loov kodanikevaheline kokkulepe... Kes karistaks siis varast, tagaks autoriõiguse, omandi jne? Ekskurss: Hobbes kirjeldab vaid üht lähenemist ja arusaama! Nt anarhistid vaidlevad ju talle sisuliselt vastu öeldes, et inimloomus oleks piisavalt hea, kui seda ei rikuks kasvatus, riik, kapitalism jms ühiskondlikud asjad. Inimestes olev kurjus ja õelus tuleneb (mitte loomuseisundist, vaid) ühiskonnast ja riigist. Inimesed on õpetatud olema isekad, taotlema omakasu, nägema üksteistes konkurente
annaabi.ee 
