Valitsejast räägib ta absoluutsest monarhiast, kuid samal aastal kirjutatud teises teoses Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle eelistab ta selgelt vabariiklust. Mõlemas 1513. aastal kirjutatud teoses arutleb ta põhjuste üle, miks riigid tõusevad ja langevad. Kogu tema täheleopanu on seega riigijuhtimisel ja võimule tulemusel ehk poliitikal. Machiavelli elu ja tegevus Diplomaat. Kodanikearmee. 1509 tema kodanikearmeed saatis sõjaline edu, oli mõju tipus. Firenze aga jäi paavsti ja Prantsuse kuninga võimuvõitluses jalgu ning paavst alistab Firenze. Kirjutab teosed ajal, mil vabariiklus on lakanud olemast Firenzes. Peeti vabariiklikuks vandenõulaseks. Veebruaris 1513 pandi vangi ja piinati, samal aastal hakkab kirjutama teoseid. Kibestununa, 43
tegusid, kus ei ole enam edasikaebamise võimalust, me peame vaatama lõplikku tulemust." Machiavellit kujutatakse kui jõu ja pettuse abiga valitsemise propageerijat, valitsemist iga hinnaga, eesmärk pühendab abinõu absoluutsel kujul, kuid Machiavelli on pigem teatud osas amoraalne kui ebamoraalne. Ta ei ole sihiteadlik satanist (kurjuse ja silmakirjalikkuse ülista), keda ka temas on nähtud, ta ju ei ole. Pigem on ta traditsionaalsete moraalinormide suhtes teatud tingimustel ükskõikne. Kodanikearmee. Machiavelli on väga kriitiline palgaarmee suhtes. Ta pidas kodanikearmeed korra aluseks, sest riigi aluseks üldse on head seadused ja head relvad. Palgaarmee aga ei karda jumalat, palgasõdurid on küll julged sõprade seas, kuid arad vaenlaste ees, nad on nõus võitlema selle eest, kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida
annaabi.ee 
