kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87 tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus kodakondsuseseadust, mil raskendati naturalisatsiooni käigus saadavat kodakondsuse ekssamit ning nõudeid toimus kodakondsuse saajate arvu langus. Paiksustsensus suurenes 2 aastalt 5 aastani ning lisandus keeleeksamile ka kodakondssus -ja põhiseaduse tundmise eksam.( kodakondsuse seadus 1995(5)). Kui peale 1995. aasta kodakondsusseaduse jõustuma hakkamist võis märgata kodakondsuse saajate suurt langusetrendi, siis viimastel aastatel aga on naturalisatsiooni korras kodakondsuse
Kodakondsuse saamine naturalisatsiooniga on kirjas kodakondsuse seaduses. Tingimused Eesti kodanikuks saamisel: - vähemalt 15-aastane - isik peab olema elanud alalise elamisloa alusel Eest 5aastat enne avalduse esitamist ja pool aastat peale avalduse esitamist. - keele nõue-peab teadma eesti keelt ettenähtud korras. (praegu kehtib kord, et kui inimene on lõetanud eestik. kooli, siis nõuet pole) - taotleja peab tundma Eesti põhi ja kodakondsuseseadust. - isik peab omama legaalset püsivat sissetulekut. - taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande! 3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse ja spordi vallas. Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest) optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920) Eesti kodakondsuse kaotamine. 1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul: