vormiuuendusi. Thomas Mann ( 1875-1955 ) 6 juunil 1875 Lübeckis ja suri 12 august 1955 Zürichis. Kirjanik Heinrichi vend. Poeg Klaus oli ka kirjanik. ,,Mifisto" romaan ( 1906-1949 ) Klausi eluaastad. Reisid palju koos. Heinrich oli sõja vastu, kuid Thomas pooldas seda. 1929 sai Nobeli preemia. 1933 võeti temalt kõik aunimetused ja saksa kodakondsus. Elas sveitsis, Prantsusmaal ja USA's. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tsehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last. Looming: 1901 ,, Buddenbrookid" Nobeli preemia ,, Kuninglik kõrgus" ,,Võlumägi" ,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos ) ,,Seikleja Felix Krulli pihtimus" Hermann Hesse (1877-1962 ) Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri sveitsis
laskurkorpuseks. Esialgu jäi selle etteotsa senine sõjavägede juhataja Gustav Jonson, kuid 1941. aasta suvel asuti selle juhtivkoosseisu radikaalselt ümber kujundama. Jonson, nagu enamik teisigi kõrgemaid ohvitsere, vangistati ja tema elupäevad lõppesid Saraatovi vanglas nr 1. 1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari
annaabi.ee 
