Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30. jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused, sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8 Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva
Need A. Hanseni ,,kriipseldused Läänemaalt" - 1902. a. suvevaheajal paberile visatud metsaülemast õemehe juures Piirsalus - esindasid ta ilutsemist vältivat tungi allapoole, armetu kehvuse ja vaimuvaesuse varjupooltesse, pimeda metsanurga mõisakantnikkude majja. Otsekui protokollipidava külanaturalisti sulega on siin kirjeldatud kahe proletaarse perekonna vaevalist ja vaenulist olemasoluprotsessi, viletsaist viletsam üksik vanarauk Taidi-Laidi kodakondsena nende Kaaside ja Laiade vahel. ,,Kahe paari ja üheainsa" taga ei tarvitse otsida mingit kirjanduslikku eeskuju. Need fabuleerimisest hoolimatud kirjeldused ja kõnelused näikse siin pigemini taotlevat lähedamalt vaadeldud ja kuulatatud vaese rahvaelu kopeerimist. Aga ,,Kahe paari ja üheainsa" sündimise tõukeks on siiski olnud meie noore kehvikkirjaniku ligidane kokkupuude idealistlikku realismi tagasitõrjuva mõtteliikumisega. Ei ole ligemat kohta tiibadeta kahejalgsete
annaabi.ee 
