keskmiselt 31 liiget), kuna selle liikmete arv on üle 4 korra suurem Senati (seal on alalisi komiteesid 16, igaühes keskmiselt 17 liiget) liikmete arvust. On 4 tüüpi komiteesid: alalised, ühendus-, nõupidamis- ja ajutised komiteed. - alalised vaatavad läbi seaduseelnõusid, omavad märkimisväärset võimu - ühiskomisjonid kiirendab kodadevahelist toiminguid, informeerib kodanikke põhiprobleemidest. - nõupidamis kooskõlastab kodadevahelisi erimeelsusi seaduseelnõude küsimustes - ajutised luuakse erilistel juhtudel, kui on vaja läbi viia uurimus mingil kindlal teemal ning seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida. Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides. Kongressi võim: · Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president, valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid, ei saa enne seaduseks, kui
omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu).
annaabi.ee 
