põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960ndatel 9 LISA 3 -14.02.2014 10 http://archive.is/qvVL - 3.12.2013 11 http://www.slideshare.net/eerokangor/fotograafia-ajalugu-1-loeng-5230072 -3.12.2013 Esimesed loodud fotod olid must-valged. Värviliste fotode tegemisest räägiti juba 1861. aastal, kuid esimese tõsiselt võetava tehnikani jõudsid filmimehed Auguste ja Louis Lumiére 1907. aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome). 12 Tänapäeval kasutatakse laialdaselt pisikesi ja odavaid kaameraid, teen väikse ülevaate milline põhimõtteline vahe on kompaktkaameral,peegelkaameral ning digikaameral. Filmiajastul tegid kõik kaamerad pilte filmile ning valdavalt oli kasutusel 35 mm laiune filmirull kaadrisuurusega 36 x 24 mm. Tollastel kompaktkaameratel oli kadreerimiseks eraldiasuv optiline pildiotsija, objektiiv oli kujutise tekitamiseks filmile
aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920
annaabi.ee 
