5. PILET Ranniku- ja randlatüüpide levik Eestis, Peamiselt sõltub ranniku ja randatüüpide levik põhja reljeefist ning kivimitest. Samuti ka lainetuse iseärasusest ning vanadest pinnavormidest, nt kui on vanad liiva vormid, tekivad liivarannad. Samuti ka avatus- mis suunas tuuled puhuda saavad. Reljeef, kivimid, avatus! Rannikutüüpide ja alltüüpide levik: 1 - õgvenduva lahelise kulutus-kuhjelise ranniku alltüüp kobedates setetes; 2 - õgvenduva kulutus-kuhjeline lahelise ranniku alltüüp aluspõhjakivimeis e. klindilahtede 3 õgvendunud kulutus-kuhjeline rannik; 4 - kulutuseline õgurannik e. õgvenenud kulutussrannik; 5 õgvendunud kuhjerannik e. kuhjeliseks õgurannikuks; 6 regioonide (IA) numbrid Randlate tänapäevane looduslik seisund. Kliimamuutused, mis meid ähvardavad. Randade arengus on hetkel aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood. Tugevaid
kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel (Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine. Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid (näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad
annaabi.ee 
